Tartu Ülikooli kunstimuuseum

Sisenedes peahoonesse peauksest on tee kunstimuuseumisse leitav fuajees majajuhi ja koridoris teeviitade abil. Peahoone tagahoovis on liikumiserivajadusega inimesele mõeldud parkimiskoht, mille kõrvalt viib kaldtee sissepääsu juurde. Et sissepääsust siseneda, tuleb ukse kõrval asuvast puldist helistada maja administraatorile. Kunstimuuseum asub sissepääsust paremal.

Puuduvad taktiilsed ja helilised teavitused. Juhtkoerad on lubatud.

Loe lähemalt ligipääsetavusest muuseumi kodulehel https://muuseum.ut.ee/et/sisu/ligipaasetavus-tartu-ulikooli-kunstimuuseumis või lisaküsimuste puhul võtke ühendust aadressil kunstimuuseum@ut.ee või +372 737 5385.

Kirjeldus

Tartu Ülikooli kunstimuuseumi püsiekspositsioon on Eesti ainus antiikkunsti väljapanek. Näituse moodustavad kreeka arhailise, klassikalise ja hellenistliku kunsti parimate skulptuuride originaalsuuruses kipsjäljendid. Need on ostetud ülikooli kunstimuuseumile 1860. aastatel Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia muuseumidest, et panustada tudengite kunsti-, ajaloo- ja kultuuriteadmistesse.

Ekspositsiooni taustaks on Pompei stiilis ornamentaalsed maalingud saalide seintel, mis on tehtud 1868. aastal, mil muuseum kolis oma praegustesse ruumidesse ülikooli peahoone vasakus tiivas. Tegemist on vanima spetsiaalselt muuseumi jaoks kujundatud interjööriga Eestis. Värvilised seinamaalid tehti selleks, et paremini eksponeerida muuseumi valgeid kipsvalandeid.

Püsiekspositsioonis on väljas filosoof Immanuel Kanti (1724–1804) originaalne surimask, mida on maailmas teadaolevalt vaid kaks.