Üle tuhande aasta tagasi ehitati Otepääl muinaslinnus, millest kujunes Ugandi maakonna keskus. Paarsada aastat möödusid suuremate vapustusteta kuni aastal 1208 põletasid linnust sakslased, kaks aastat hiljem venelased ja seejärel ka lätlased. 1215. aastal alistus Otepää Mõõgavendade ordule ja kaks aastat hiljem Pihkva vürstile. 1220. aastal võtsid Otepääl koha sisse taas orduvennad ning kolm aastat hiljem jälle venelased. 1224. aastal sai Otepääst Tartu piiskopi valdus. Linnamäel algas otsekohe nii lossi kui kiriku ehitus.

See oli Lõuna-Eesti esimene kivikindlus. Ja selle kõrval väikesel südamekujulisel põllul kerkis Otepää esimene kirik, mis pühitseti Eliisabetile. Kiriku kasutamise pärast läksid eestlased ja sakslased riidu ning eestlased ehitasid endale uue kiriku, Maarja kiriku, mis asus veidi eemal, arvatavasti praeguse kiriku kohal. Nii oli Otepääl korraga kaks kirikut: vana ja väheldane Eliisabeti kirik sakslastele ning uus ja suurem Maarja kirik eestlastele. Seda on maininud ka paavsti legaat Modena Wilhelm, kes Otepääl peatus.

Otepää Maarja luteri kiriku esisel künkal asuv mälestussammas Vabadussõjas langenuile on tähelepanuväärne selle poolest, et oli 30 aastat maapõues peidus.

Kirjeldus

Parkimiskohad on olemas, kuid tähistatud invaparkimiskoht puudub. Sissepääsu juures on väike ukse lävepakk, mis võib olla takistuseks abivahendi kasutajatele. Lähimad ligipääsetavad tualettruumid asuvad Otepää COOPis.

7 Fotod

Sulge

Eelmine

Järgmine