Eesti suurim saar Saaremaa on peaaegu sõltuvust tekitav: parim koht puhkuse veetmiseks on mandrist eemal, täiesti teistsuguses keskkonnas. Tänu mahedale kliimale ja lubjarikkale pinnasele on Saaremaa taimestik ja loomastik väga liigirikkad ning saar pakub suurepäraseid võimalusi kalastamiseks. Kuressaares ja selle ümbruses on mitu ligipääsetavat kalastuskohta.

Saaremaa ligipääsetavad kalastuskohad on suurepärane võimalus mitte ainult ratastoolis või nägemispuudega inimestele, aga ka näiteks lapsevankriga õngitsemishuvilistele. Kalastuskohtades on olemas väikesed lauad kalastustarvikute hoidmiseks ning pinged istumiseks. Lisaks on märgistatud puuetega inimeste parkimiskohad. Infotahvlid annavad lühiinfot vastava kalastuskoha kohta, mis on esitatud ka pimekirjas. Täiendavalt saab rohkem info läbi QR-koodi nii subtiitritega video- kui helifailina. Lähim ratastooliga ligipääsetav WC asub Kuressaares Raekoja taga.

Kalastuskohad

Kuressaare kalastuskoht asub Kuressaare sadama kõrval ning sealt avaneb suurepärane vaade Kuressaare piiskopilinnusele, mis on üks Eesti võimsamaid ja paremini säilinud kindlusi. Linnus, mis on ehitatud 14.-19. sajandil on üks Põhja-Euroopa märkimisväärsemaid ehitisi. Nii Kuressaare kui teised neli linnalähedast kalastuskohta on varustatud pinkidega ja väikeste laudadega, kuhu paigutada kalastamisvarustust.

Roomassaare sadama kalastuskoht on Kuressaare sadamast 10-minutise autosõidu kaugusel. Sadam on nimetatud Eesti parimaks väikesadamaks ning seal lehvib aastast 1998 Sinilipp.

Ka Mullutu-Loode hoiuala koosseisu kuuluv Suurlahe ja Linnulahe vahelisel alal asuv Kalaagu kalastuskoht on looduslikult kaunis ning seal leidub palju roostikku ja hulgaliselt linde.

Nasva kalastuskoht asub jõe ääres Nasva klubi kõrval. Jõgi on 3 km pikk. See voolab Mullutu-Suurlahest Läänemerre, Suurde Katlasse. Jõe teeb ainulaadseks selle kahesuunaline vool. Veerohkel ajal voolab vesi lahtedest merre, veevaesel ajal on vool Nasva jões vastupidine ja soolane vesi tungib lahtedesse.

Salme kalastuskoht asub Salme jõe ääres, ranniku lähedal. Jõe pikkus on ainult 4.4 km ning see ühendab Riia lahte Läänemerega.

Kalad

Kalameeste esimene “kevadekuulutaja” Saaremaa kalastuskohtades on särg (Rutilus rutilus). Särje keha katavad suhteliselt suured ja korrapärastes ridades asetsevad soomused ning tema elupaigaks on kaldaäärsed, mudased ja rikka taimestikuga alad. Toiduks on talle vetikad ja taimne kõdu.

Saaremaa kalastuskohtade populaarseim kala on aga ahven (Perca fluviatilis). See ereda värvusega kala elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Ahvenad toituvad zooplanktonist ja teistest kaladest. Tänu suurele arvukusele ja ulatuslikule levikule on nad toiduks paljudele kaladele ja merelindudele.

Hea teada!

Ühe lihtkäsiõngega püük on kõigile tasuta, kuid järgida tuleb kehtivaid kalapüügieeskirju. Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga.

Teiste püügivahendite kasutamiseks tuleb soetada harrastuspüügiluba läbi www.pilet.ee keskkonna. Kalapüügiõigust tõendab maksekorralduse koopia.

Laadi alla GPX-fail raja marsruudiga  GPX

GPX-faili ja raja marsruudi avamiseks mobiiltelefonis või arvutis installige palun üks matkarakendustest või -kaartidest, nt Wikiloc, Outdooractive, ViewRanger, OS Maps või mõni muu GPX-failide lugemisprogramm või rakendus.